Külmaseened
Külmaseened Külmaseened on üheaastased kuni 15cm pika jala ja kuni 10cm läbimõõduga pruunija või kollaka kübaraga seened. Kübara keskel on tavaliselt soomused. Külmaseene kübara all võib näha välkjaid eoslehekesi ja jalgadel rõngast. Kasvavad sageli põõsasjas kogumikus puude kändudel, juurtel, tüvedel- ja koorepragudes. Söögiseenena Külmaseene perekonda liigitatud seened on värskelt mürgised. Kupatatult loetakse näiteks mesi-külmaseent heaks […]
Kahkjaspunane-sõrmkäpp
Kahkjaspunane sõrmkäpp Kahkjaspunane sõrmkäpp on 20 kuni 50 cm pikkuse üleni lehistunud varrega orhidee. Lehed on hele- või kollakasrohelised kuni 13 cm pikad ja 2 cm laiad ja enamasti täppideta. Lehe kõige laiem koht on keskkohast allpool. Õitseb juunis-juulis. Õied väikesed, kahvaturoosad, tumelillad, harva valged, joonisega ja koondunud koonusjasse õisikusse varre tipus. Huul on rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm […]
Karulaugupõllud
Karulauk Õitsev karulaugupõld Abrukal Saadused Karulaugu kuivatatud lehti (folia Allii ursini) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina. Kasutamine kulinaarias Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied. Ohud söömisel Normaalse füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib […]